Hyperloopi tulevikust on hetkel veel vara rääkida. Kuigi teoreetiliselt peaks süsteem töötama ja olema ka taskukohane, siis praktikas võib kõik palju keerulisemaks, kallimaks ja ohtlikumaks muutuda. Reaalse hinnangu projektile saab anda alles peale esimeste kommertskasutuses hyperloopide rajamist. 

Hyperloopi rajamise ja tulevikus selles valdkonnas suure edumaa või isegi monopoli saavutamise eest võitlevad hetkel kaks ettevõtete: Hyperloop Transportation Technologies ning Hyperloop One. Neist viimane teatas, et 12. mail läbiti esimene täissuuruses testkatse, mille käigus saavutas torus liiklev kapsel kiiruse 110 km/h. 

Lõppeesmärgini on siit veel minna pikk maa, kuna hyperloopides sõitvad kapslid peaksid lõpuks saavutama kiiruse 1200 km/h. Edasi tulebki aga liikuda tasa ja targu. Samas on Hyperloop One'i järgmine eesmärk - saavutada kiiruseks 400 km/h juba palju ambitsioonikam.