Renault Grupp teeb koostööd kiirteede eest vastutava Sanefiga, et välja töötada viis, kuidas isejuhtivad autod ja kiirtee taristu saaksid omavahel infot vahetada. Nii saaksid isejuhtivad autod paremini läbida ehitus- ning kiirteemaksualasid.

 

Isejuhtivad autod suudavad üsna kerge vaevaga staatilistes oludes liigelda, kasutades selleks kaameraid, radarit ja lidarit. Küll aga võib keeruliseks minna, kui isejuhtivad autod peavad sõitmas piirkonnas, kus pole võimalik nii palju ette ennustada ja kus on tihe liiklus. Näiteks võivad peavalu põhjustada teetööd ja teemaksu kogumine.

 

Sanefi esindaja ütles, et väljakutse on see, kuidas auto panna mingit valikut tegema. “Selleks vajab auto väga palju hetkeinfot,” rääkis Edouard Fischer. Näiteks teemaksu maksmiseks peab auto millise tõkkepuu taha sõita ja kas seal saab kaardiga ning kuidas manööverdada kitsal alal kiirusel 30 km/h, kui teemaksu maksmine on automatiseeritud ja tuleb lihtsalt tõkkepuu alt läbi sõita.

 

Raskeks teeb olukorra ka see, et kõik kiirteemaksualad pole märke ja jooni täis ning isejuhtiva auto kaamerast pole kasu.

 

Praegu testitakse versiooni, kuidas saatjad edastavad autole infot, millist rida kasutada. Tarkvara loob auto jaoks virtuaalsed jooned, mille vahel liikuda. Renault peab töötama välja viisi, kuidas isejuhtiv auto saaks sõita ka tee-ehitus paigas ning lume alla kattunud teel.