Joobes kihutajalt võeti juhtimisõigus

Pühapäeval, 9. juulil põgenes Narva politseipatrulli eest suurtel kiirustel alkoholijoobes 33-aastane mees. Pöörane kihutamine päädis liiklusõnnetusega.

 

Tagaajamine kulges mööda kitsaid kõrvalteid, Tallinn-Narva maanteel ja ka Narva linnas. Tagaajamise käigus küündis sõiduauto BMW kiirus 180 kilomeetrini tunnis ja seda ka linna sisse sõites. „See on vaid puhas õnnelik juhus, et mitmeid kilomeetreid kestnud kihutamise käigus keegi viga ei saanud. Seda enam, et vaatamata õhtusele ajale veel paljud tänavatel ringi liikusid," tõdes Narva politseijaoskonna patrullitalituse juht Aleksandr Urb.

Elektrijaama teel kaotas mees sõiduki üle juhitavuse ning sõitis otsa vastutulevale veokile. Inimesed liiklusõnnetuse tagajärjel kannatada ei saanud. „Õnneks peatas vastutustundetu mehe veoauto, mitte süütud kaasliiklejad. Vastasel korral ei räägiks me praegu ohtlikust kihutajastvaid järjekordsest surmakutsarist, kelle hulljulgus traagilisi tagajärgi endaga tõi," sõnas Narva patrullitalituse juht.

Pärast kokkupõrget pidasid politseinikud juhi kinni. Mehel tuvastati kriminaalne joove.  

 

Kahtlase sõidustiiliga BMW-st teatas Häirekeskusele tähelepanelik kodanik, kelle sõnul juht temast Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa teel mööda kihutas. Samuti teatas ta, et autoaknast loobiti välja pudeleid. Teatele reageeris politseipatrull, kellele kihutav sõidukijuht Tallinn-Narva maanteel vastu tuli.

Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova sõnul on joobes juht ohtlik mitte ainult endale kuid ka teiste liiklejatele. „On oluline tagada, et inimene ei sattuks enam sõiduki rooli, sel põhjusel olen kohtus taotlenud juhtimisõiguse äravõtmist kaheks aastaks," sõnas Hristoforova.

Viru Maakohus mõistis 11.juulil meest kokkuleppemenetluses süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja mõistis talle poolteistaastase vangistuse, mida jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, et mees ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena võeti temalt mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks aastaks.

Kohtuotsus jõustub 15 päeva pärast.

Käesoleval aastal on joobes juhtide osalusel toimunud 242 liiklusõnnetust, milles on kannatada saanud 87 ja hukkunud viis inimest.

Märksõnad: paevauudised
Jaga:

Lisa oma kommentaar:

Renault-Nissani liidu koostöö hind on kasvanud 5 miljardit euroni

Renault-Nissani liit teatas, et sai 2016. aastal koostööst kasu 16% rohkem kui aasta tagasi.


Prantsuse ja Jaapani taustaga ettevõtted hoidsid kokku, teenisid täiendavat tulu ja vähendasid kulutamist maailma juhtiva autotööstuse liidu kaudu.
Liidu koostöö hind oli mullu 5 miljardit eurot, aasta varem 4,3 miljardit eurot. Insenerlahendused, tootmine ja ostukokkulepped olid põhilised koostöövaldkonnad, mis tõid 2016. aastal 700 miljoni euro võrra rohkem kasu.


“Järjest rohkem tehakse liidu sees koostööd ning liidu liikmed võidavad sellest märkimisväärselt. Mastaabisääst, tehnoloogilised saavutused ja innovatsioonid on täna Renault’ ja Nissani vahel jagatud,” rääkis Renault-Nissani liidu esimees ja tegevjuht Carlos Ghosn. “Me prognoosime koostööst saadava kasu suurenemist 5,5 miljardi euroni 2018. aastal, mis on veel enne, kui hakkame arvestama liidu tegevustesse meie uue liikme Mitsubishi Motorsi panust.”


Koos Mitsubishi Motorsiga, mis sai liidu täisliikmeks 2016. aasta lõpus, on liidu aastane läbimüük kasvanud 10 miljoni ühikuni. Mitsubishi Motors ühines liiduga kaks aastat pärast seda, kui Renault ja Nissan alustasid koostööd neljas tegevusvaldkonnas: insenerlahenduste väljatöötamises, tarneahela juhtimises, ostujuhtimises ning personalijuhtimises. Need valdkondi juhitakse keskselt liidu asepresidendi tasandil.


“Nüüd juba võime näha käegakatsutavaid tulemusi selles suures ühinemises,” lisas Ghosn. “Kasvav koostöö aitab Renault’l, Nissanil ja nüüd ka Mitsubishi Motorsil saavutada ettevõtete finantseesmärke ning toota suurema väärtusega sõidukeid uuel mobiilsuse ajastul.”


Sel aastal on liidu liikmetel plaanis tutvustada turule veel mitmeid järgmise põlvkonna tehnoloogiaid elektrisõidukitele ning isesõitvatele ja ühenduvatele autodele. Tehakse tööd ka platvormide, jõuallikate ja sõidukiosade kokkusobivuse suurendamise nimel – et tõsta konkurentsivõimet ning leida uusi võimalusi koostööks.


Aprillis 2017 asutas liit kergtarbesõidukite äriüksuse, et anda oma liikmetele jõudu juurde kaubikute ja väikeveokite tootmise alal. Uue üksuse ülesandeks on toetada liidusisest koostööd tootearenduses ja tootmises, tehnoloogiate kasutamisel ja kulude kokkuhoidmise, samas säilivad liidu liikmete kaubamärkide kõik omadused. 


Mitsubishi Motorsi lisandumises näeb liit täiendavat kasu koostööle ostukokkulepete ja logistika valdkonnas, aga ka asukohaspetsiifikast, võimalusest kasutada tootmiseks üksteise tehaseid ja sõidukiplatvorme, jagada tehnoloogiaid ning laiendada oma kohalolu nii küpsetel kui ka arenevatel turgudel.


Mitsubishi Motors plaanib panustada liitu oma ekspertteadmisi pistikhübriidsõidukitest, pikapitest, väikeveokitest ja sportmaasturitest, samuti tugevdab liidu positsiooni Kagu-Aasia regioonis. 


Ühised moodulplatvormid


Ühistel moodulplatvormidel (CMF) põhinev tootmine annab inseneridele võimaluse töötada erinevate moodulkomplektidega, vahetada mooduleid ning luua sadu erinevaid variante liidu erinevate kaubamärkide tarbeks.


Liit on saanud ühistel moodulplatvormidel põhinevast tootmisest märkimisväärselt kasu alates 2013. aastast, mil need kasutusele võeti.


Renault Kwid, mis jõudis India turule 2015. aastal, on liidu esimene mudel, mis ehitati kõige väiksema ja taskukohasema hinnaga sõidukite kategooria CFM-A platvormile. Eelmisel aastal tõi Nissan turule Datsuni, mida India turule toodetakse samuti CMF-A platvormil põhinevalt ning kannab nime Datsun redi-GO. Neil kahel mudelil on üle 60% mahus samad komponendid, kuid sõidukogemuse poolest on need erinevad ja kaubamärkidele vastavad.


2016. aastal lisandus liidu CFM-C/D platvormile põhinevate mudelite nimekirja veel kaks: uus Renault Scenic ja uue Megane. Samale CFM-C/D platvormile põhinevalt toodetakse juba varasemast ka Nissan Rogue’i, Qashqaid ja X-Traili, uut Renault Espace’i, Kadjarit ja Talismani.


Liidu hinnangul toodetakse 2020. aastal 70% nende sõidukitest CMF-platvormidel põhinevalt. Selline lähenemine tootmisele hoiab ostutehingutelt kokku kuni 30% ning insenerlahenduste kulud vähenevad kuni 40% võrra.


Risttootmine 


Risttootmine on jätkuvalt üks kõige olulisemaid tõukejõude liidusiseseks koostööks. See annab Renault’le, Nissanile ja Mitsubishile võimaluse toota sõidukeid üksteise tehastest, lähemal turgudele, kus neid müüakse, aga ka selleks, et tehaste kasutatavust tõsta ja püsikulusid kokku hoida.


2016. aasta alguses teatas Renault, et järgmise põlvkonna Nissan NV300-sid hakatakse tootma Sanouville’i tehases Prantsusmaal. Nissan NV300 kaubikud hakatakse valmistama samadel koosteliinidel, kus valmivad ka uued Renault Traficud.


Renault-Nissani liit


Renault-Nissani liit on strateegiline partnerlus Pariisis asuva Renault' ja Jaapanis Yokohamas asuva Nissani vahel. 2016. aastal müüsid partnerid ligi 200 riigis kokku 9,95 miljonit autot – see tähendab rohkem kui iga üheksanda maailmas müüdava auto. Liit teeb koostööd ka teiste autotootjatega, sealhulgas Daimleriga Saksamaal ja Dongfengiga Hiinas. Samuti on liidul enamusosalus ettevõttes, millele kuulub Venemaa suurim autotootja AVTOVAZ. Liit on maailma autotootjate hulgas liider elektriautode tootmise alal ning arendab uusi tehnoloogiaid, kavatsusega hakata tulevikus tootma isesõitmise ja ühenduvuse funktsionaalsusega elektrisõidukeid.

Märksõnad: paevauudised
Jaga:

Kõige tihedamini juhtub õnnetusi BMW-dega, enim kindlustatud sõiduauto on Volkswagen

Iga kahekümnenda Eesti teedel liikleva sõiduautoga põhjustatakse aasta jooksul liiklusõnnetus, kõrgeima kahjutihedusega auto on BMW. Kõige populaarsem sõiduauto mark viimasel kümnel aastal on olnud Volkswagen, võib välja lugeda Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) liikluskindlustuse statistikast.

"Iga saja kindlustuslepinguga sõiduauto kohta põhjustatakse viiega aasta jooksul liiklusõnnetus ehk kõikide liikluskindlustatud sõidukite seas põhjustatakse iga 20-nda sõiduautoga aasta jooksul liiklusõnnetus," rääkis LKF-i geoinfosüsteemide valdkonnajuht Ülli Reimets. Kahjutihedus on kindlustusjuhtumite arv saja kindlustatud sõiduki kohta.

Enamlevinud sõiduauto markidest oli möödunud aastal kõrgeima kahjutihedusega BMW, saja liikluses osalenud BMW kohta põhjustati liikluskindlustusjuhtumi 7 sõidukiga, ehk iga neljateistkümnenda BMW-ga põhjustati aasta jooksul liiklusõnnetus. Väga kõrge kahjutihedusega paistavad silma ka Lexus ja Land Rover. Sõiduauto markide kahjutiheduse esikümnest leiab veel Mercedese, Mazda, Subaru, Jeebi, Porsche, Honda ja Chrysleri. "Uuematest vähemlevinud markidest tõusis möödunud aastal esile Tesla, 49 Tesla kohta põhjustati 7-ga liiklusõnnetus," lisas Reimets. Ta täpsustas, et kõik statistikas kajastatud automargid võimaldavad teedel ja tänavatel turvaliselt liigelda. Enamuse ohtlikkuse edetabeli moodustavate sõidukimarkide võimsus on keskmisest kõrgem, mis annab kinnitust, et kõrgema riskikäitumisega sõidukijuhid eelistavad tavaliselt võimsamaid autosid.

Populaarseim sõiduauto mark Eestis on ülekaalukalt viimase kümne aasta jooksul olnud Volkswagen, Volkswagenite tipphetk oli aastal 2014, kui neid vuras Eesti teedel pea 110 tuhat, viimasel paaril aastal on liikluses osalevate Volkswagen sõiduautode arv olnud 80 tuhande ringis.

Aastatel 2009 - 2015 oli liikluskindlustuse järgi populaarsuselt teine sõiduauto Audi, kuid eelmisel aastal kindlustati Toyotasid Audidest napilt rohkem. Kümne aasta jooksul on kiireimalt kasvanud Toyota, Škoda ja Volvo marki sõidukite arvukus liikluses, võrreldes 2007.a on praeguseks umbes 15 tuhat sõidukit rohkem. Opel, VAZ ja Ford on liikluskindlustatud sõidukimarkide edetabelis läbi teinud suurima languse. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on nende markide arvukus liikluses vähenenud üle 10 tuhande sõiduauto võrra.

Sõiduautode markide statistika kohta leiab detailsemat infot LKF-i kodulehelthttps://lkf.ee/images/automargid_s6iduauto.pdf

Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite andmed pärinevad Eesti liikluskindlustuse registrist ja ei sisalda vabatahtliku sõidukikindlustuse (kaskokindlustuse) juhtumeid.

Märksõnad: paevauudised
Jaga:

Uute sõiduautode turg tegi mais suure tõusu

Eestis kasvas mais uute sõiduautode turg koguni 17% võrra võrreldes möödunud aasta maikuuga. Tarbesõidukite turul aga toimus kerge langus.

Mais müüdi Eestis kokku 2571 uut sõiduautot ehk 373 rohkem kui mullu. Viie kuu kokkuvõttes on Eestis tänavu müüdud 10 666 uut sõiduautot, mis ületab möödunud aasta sama perioodi müügi 9,3 protsendiga.

Jätkuvalt on segmentidest populaarseim väiksema keskklassi autod, milliste osakaal oli mais ligi veerand kõigist müüdud uutest sõiduautodest. Järgnesid keskmised maasturid ja keskklassi autod. Eksporti läks mais 69 sõiduautot.

Automarkide populaarsuse edetabeli tipus kroonib jätkuvalt Toyota, milliseid müüdi mais 477, järgnesid Škoda 377 ja Kia 198 sõiduautoga. Mudelitest eelistasid tarbijad enim Škoda Octaviat, milliseid müüdi 142 autot. Populaarsed olid mais ka Toyota Avensis ja Kia Cee'd vastavalt 109 ja 88 müüdud autoga.

Tarbesõidukite müük tegi mais läbi kerge, 1,8-protsendilise languse. Viie kuuga on uusi tarbesõidukeid müüdud Eestis kokku 2429 ehk 7,1% rohkem kui mullu samal perioodil. Automarkidest oli mais edukaim Citroen 95 müüdud sõidukiga, järgnesid Scania, milliseid anti klientidele üle 60, ja Peugeot 55 sõidukiga. Veokite segmendis oli edukaim Scania 55 veokiga, järgnes Volvo 22 müüdud veokiga.

Märksõnad: paevauudised
Jaga:

Toyota Baltimaade hooldusnõunike kutsemeistrivõistluste võit läks Lätti

Toyota korraldas eile Tallinna lauluväljakul 14. Baltimaade kutsemeistrivõistlused, mille fookus oli tänavu hooldusnõunike teenindusoskustel. Baltikumi parimaks osutus Läti esinduse Amserv Motorsi hooldusnõunik Kristaps Narubins.

Toyota Baltic Service Advisor Skills Grand Prix 2017 nime kandval võistlusel osales kümme parimat Toyota hooldusnõunikku Eestist, Lätist ja Leedust, kelle nelja võistlusülesannet hindas 10 kohtunikku.

Toyota Baltic ASi müügijärgse teeninduse juhi Marek Maide sõnul korraldatakse Baltimaade kutsemeistrivõistlusi eesmärgiga pidevalt mõõta nõunike klienditeeninduse kvaliteeti ja panna nad olukordadesse, kus oma oskused tuleb viia järgmisele tasemele.

"Tänapäeva sõidukid muutuvad üha mugavamaks, kuid tehniliselt keerukamaks. Hooldusnõunik on rohkem kui kunagi varem ühenduslüliks inimese ja tehniku vahel, kes peab mõistma inimese vajadusi ja suutma lihtsas keeles selgitada kõiki autoga seonduvaid hooldustoiminguid," ütles Maide. "Kliendi rahulolu oluline komponent korras auto kõrval on üha enam mõistmine ja arusaamine, mida ja miks tehti ning selle edasiandmine kõrgeid klienditeenindusstandardeid jälgides."

Traditsiooniks saanud võistlusel keskendutakse igal aastal erinevale müügijärgse teeninduse tööle. Kaks aastat tagasi olid võistlustules Toyota värvi- ja keretehnikud ning mullu üldteeninduse tehnikud.

Finaalvõistlusele pääsevad vaid parimad Toyota Baltimaade võrgustikku kuuluvad sertifitseeritud nõunikud. Tänavu oli neli võistlejat Eestist ja Leedust ning kaks Lätist. Iga ülesande täitmiseks on täpselt 40 minutit ning kõik võistlejad peavad sooritama täpselt ühesugused ülesanded.

Hooldusnõunike tänavused ülesanded olid auto vastuvõtt korralisse hooldusse, teeninduse järgne sõiduki üleandmine kliendile, vastamine kliendi küsimustele seoses auto teenindusega ja Toyota toodete ja teenuste tundmine.

Baltimaade kutsemeistrivõistluste võitja kannab tiitlit Balti meister. Piirkondlikud võitjad kutsutakse Toyota Motor Corporationi peakorterisse Jaapanis, kus sügisel toimub rahvusvaheline meistrite assamblee. See on nädalapikkune sündmus, kus maailma parimad Toyota perekonna liikmed saavad kohtuda ja kogemusi vahetada.

Märksõnad: paevauudised
Jaga: