PPA harjutab piirikontrolli ajutist taaskehtestamist Eesti-Läti piiril

5.-6. juunil harjutab PPA Eesti-Läti sisepiiril piirkontrolli ajutist taaskehtestamist, et testida oma võimekust ja partneritega koos töötamist.

PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht Helen Neider-Veerme ütles, et õppus keskendub ennekõike logistika ja ressursside planeerimisele. "Harjutus on üks mitmetest õppustest, et valmistuda erinevateks olukordadeks, mis võivad tekkida seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega. Treenime seekord üksuste valmidust kiirelt reageerida võimalikele piiriülestele ohtudele," selgitas Neider-Veerme. Ta lisas, et piirikontrolli ajutine taaskehtestamine on töömahukas  ettevõtmine, mistõttu hea ettevalmistuse saavutamine nõuab piiri sulgemise plaani läbimängimist mitte ainult paberil, vaid teatud regulaarsusega ka elulistes tingimustes.

Õppuse päevadel taasavatakse Eesti ja Läti maismaapiiril neli ajutist piiripunkti Valga linnas, lisaks Mõisakülas, Vastse-Roosas, Muratis ja Iklas. Lisaks tuuakse piiriäärsele alale täiendavaid patrulle, kes kontrollivad pisteliselt sõidukeid ja dokumente ning koguvad inimeste reisimisega seotud teavet. Neil päevil tuleb Eesti ja Läti piiri ületajatel olla valmis võimalikeks kontrollideks, ühtlasi palutakse mõistvat suhtumist, kui reisiaeg seetõttu pisut pikeneb. Õppuse ajaks ühtegi teed ei suleta. "Inimestel, kes soovivad neil päevadel Eesti-Läti piiri ületada, tuleb kaasas kanda kehtivat reisidokumenti. Mootorsõidukijuhtidelt oodatakse ka vastava sõiduki dokumentide olemasolu," toonitas Neider-Veerme.

Pärast Schengeni ühtse viisaruumiga ühinemist 2007. aastal on Eestis piirikontroll ajutiselt taaskehtestatud kahel korral. Esmakordselt 2010. aastal NATO välisministrite kohtumise ja 2014. aastal Barack Obama visiidi ajaks.

Märksõnad: paevauudised
Jaga:

Lisa oma kommentaar:

Uute sõiduautode turg tegi mais suure tõusu

Eestis kasvas mais uute sõiduautode turg koguni 17% võrra võrreldes möödunud aasta maikuuga. Tarbesõidukite turul aga toimus kerge langus.

Mais müüdi Eestis kokku 2571 uut sõiduautot ehk 373 rohkem kui mullu. Viie kuu kokkuvõttes on Eestis tänavu müüdud 10 666 uut sõiduautot, mis ületab möödunud aasta sama perioodi müügi 9,3 protsendiga.

Jätkuvalt on segmentidest populaarseim väiksema keskklassi autod, milliste osakaal oli mais ligi veerand kõigist müüdud uutest sõiduautodest. Järgnesid keskmised maasturid ja keskklassi autod. Eksporti läks mais 69 sõiduautot.

Automarkide populaarsuse edetabeli tipus kroonib jätkuvalt Toyota, milliseid müüdi mais 477, järgnesid Škoda 377 ja Kia 198 sõiduautoga. Mudelitest eelistasid tarbijad enim Škoda Octaviat, milliseid müüdi 142 autot. Populaarsed olid mais ka Toyota Avensis ja Kia Cee'd vastavalt 109 ja 88 müüdud autoga.

Tarbesõidukite müük tegi mais läbi kerge, 1,8-protsendilise languse. Viie kuuga on uusi tarbesõidukeid müüdud Eestis kokku 2429 ehk 7,1% rohkem kui mullu samal perioodil. Automarkidest oli mais edukaim Citroen 95 müüdud sõidukiga, järgnesid Scania, milliseid anti klientidele üle 60, ja Peugeot 55 sõidukiga. Veokite segmendis oli edukaim Scania 55 veokiga, järgnes Volvo 22 müüdud veokiga.

Märksõnad: paevauudised
Jaga:

Toyota Baltimaade hooldusnõunike kutsemeistrivõistluste võit läks Lätti

Toyota korraldas eile Tallinna lauluväljakul 14. Baltimaade kutsemeistrivõistlused, mille fookus oli tänavu hooldusnõunike teenindusoskustel. Baltikumi parimaks osutus Läti esinduse Amserv Motorsi hooldusnõunik Kristaps Narubins.

Toyota Baltic Service Advisor Skills Grand Prix 2017 nime kandval võistlusel osales kümme parimat Toyota hooldusnõunikku Eestist, Lätist ja Leedust, kelle nelja võistlusülesannet hindas 10 kohtunikku.

Toyota Baltic ASi müügijärgse teeninduse juhi Marek Maide sõnul korraldatakse Baltimaade kutsemeistrivõistlusi eesmärgiga pidevalt mõõta nõunike klienditeeninduse kvaliteeti ja panna nad olukordadesse, kus oma oskused tuleb viia järgmisele tasemele.

"Tänapäeva sõidukid muutuvad üha mugavamaks, kuid tehniliselt keerukamaks. Hooldusnõunik on rohkem kui kunagi varem ühenduslüliks inimese ja tehniku vahel, kes peab mõistma inimese vajadusi ja suutma lihtsas keeles selgitada kõiki autoga seonduvaid hooldustoiminguid," ütles Maide. "Kliendi rahulolu oluline komponent korras auto kõrval on üha enam mõistmine ja arusaamine, mida ja miks tehti ning selle edasiandmine kõrgeid klienditeenindusstandardeid jälgides."

Traditsiooniks saanud võistlusel keskendutakse igal aastal erinevale müügijärgse teeninduse tööle. Kaks aastat tagasi olid võistlustules Toyota värvi- ja keretehnikud ning mullu üldteeninduse tehnikud.

Finaalvõistlusele pääsevad vaid parimad Toyota Baltimaade võrgustikku kuuluvad sertifitseeritud nõunikud. Tänavu oli neli võistlejat Eestist ja Leedust ning kaks Lätist. Iga ülesande täitmiseks on täpselt 40 minutit ning kõik võistlejad peavad sooritama täpselt ühesugused ülesanded.

Hooldusnõunike tänavused ülesanded olid auto vastuvõtt korralisse hooldusse, teeninduse järgne sõiduki üleandmine kliendile, vastamine kliendi küsimustele seoses auto teenindusega ja Toyota toodete ja teenuste tundmine.

Baltimaade kutsemeistrivõistluste võitja kannab tiitlit Balti meister. Piirkondlikud võitjad kutsutakse Toyota Motor Corporationi peakorterisse Jaapanis, kus sügisel toimub rahvusvaheline meistrite assamblee. See on nädalapikkune sündmus, kus maailma parimad Toyota perekonna liikmed saavad kohtuda ja kogemusi vahetada.

Märksõnad: paevauudised
Jaga:

Renault Grupp tihendab koostööd Ellen MacArthur Fondiga

Renault Grupp ja Ellen MacArthur Fond teatasid, et hakkavad tihedamalt koostööd tegema ning algavad ringmajanduse alal mitmeid uusi tegevusi. Mõlemad koostööpartnerid nimetavad lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele ülemineku eelisteks loodusressursside ja ökosüsteemide säilimist ning ettevõtetel nagu Renault’ on neid tingimusi täites tulevik paremini kindlustatud. 

“Oleme Ellen MacArthur Fondiga koos töötanud seitse aastat, meil on hea meel selle koostöö jätkumise üle. Praegu uurime võimalusi, kuidas panna ringmajandus toimima ettevõtte rahvusvahelise tasandi tegevustes. Mõnedes Renault’ tulevikuprojektides analüüsitakse ka muu hulgas seda, kuidas meie Euroopa ümbertöötlemismudelit kohandada sobivaks maailma teistesse regioonidesse, näiteks Indiasse, Brasiiliasse, Marokosse ja Hiina. Jätkame ka elektriautode akude taaskasutuse ja tuleviku sõiduvahendite teemadega tegelemist,” rääkis Jean-Philippe Hermine, Renault Grupi asepresident strateegilise keskkonna planeerimise alal.

“Renault on meie tegemistega olnud kaasas fondi loomisest alates. Sama kaua on Renault’s ringmajanduse mudelit rakendatud mitmesugustesse tegevustesse, ning läbi mitmete edukate näidete on ettevõte demonstreerinud ringmajanduse otstarbekust. Mul on hea meel, et Renault jätkab meiega alustatud teed,” ütles omanimelise fondi asutaja Dame Ellen MacArthur.

Koostöö, mis edendab ringmajandust

Esimest korda tegid Renault ja Ellen MacArthur koostööd 2007. aastal, aja jooksul on sellest välja partnerlus, millest on ettevõtte jaoks välja kujunenud raamistik ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ning ringmajanduse üha kasvavaks kasutuselevõtuks. Kui Ellen MacArthur Fond 2010. aastal asutati, siis Renault toetas seda asutava partnerina. 

Renault eksperdid ning Ellen MacArthur Fondi liikmed kohtuvad omavahel regulaarselt, et otsida uus tehnoloogilisi lahendusi, protsesse ja ringmajanduse mudeleid, rakendada neid strateegilisse planeerimisse ja grupi ringmajanduse arendamise programmi, ning tõsta valdkonnateadlikkust töötajate ja aktsionäride hulgas. 

Renault teeb fondile kättesaadavaks oma mahukad tootmise ja ümbertöötlemise alased ekspertteadmised ja näidisjuhtumid, et ringmajanduse alaseid teadmised leviksid veelgi paremini majandusvaldkonna otsustajate hulgas. Renault panustab ka Ellen MacArthur Fondi makromajandusraportitesse, kus analüüsitakse ringmajandusele ülemineku võimalikke kasusid ning kirjeldatakse ringmajanduse mudeli reaalseid rakendusvõimalusi maailmamajanduses.

Renault on esimene autotootja, mis hakkas tootmisprotsessis kasutama ringmajanduse mudelit

Märksõnad: paevauudised
Jaga:

Surm illegaalsel kiirendusvõistlusel tõi karistuse mõlemale juhile

Mullu kevadel Kiltsi lennuväljal illegaalsel kiirendusvõistlusel pealtvaataja surmaga lõppenud õnnetus tõi kolmapäeval Pärnu maakohtus karistuse mõlemale juhile, kes oma Audidega üksteiselt mõõtu võtsid, vahendab ERRi uudisteportaal.

Ränk õnnetus juhtus 14. mail kella 18.30 ajal, kui 26-aastane Arvo ning 28-aastane Mikk otsustasid oma Audi A8-te kiiruslikud omadused proovile panna ning asusid võidu kihutama. Sealjuures puudus mõlemal mehel vastava kategooria juhtimisõigus ning Mikk oli veel ka purjus.

Kui autod olid saavutanud kiiruse 190 km/h, põrkasid võimsa mootoriga Audid külgepidi kokku, mistõttu paiskus Miku juhitud auto paremale teeserva ning otsa seal kiirendusvõistlust jälginud 22-aastasele mehele. Jalakäija suri saadud vigastustesse õnnetuskohal.

Politsei tuvastas, et kuigi ohvrile paiskus otsa Miku auto, olid mõlemad kiirendusvõistlusel osalenud juhid õnnetuses süüdi. Samale seisukohale jõudis kolmapäeval ka Pärnu maakohus, mõistes nii Miku kui Arvo süüdi raske liiklusõnnetuse põhjustamises, millega kaasnes ettevaatamatusest inimese surm.

Mikk sai lühimenetluses ühe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse, millele kohus liitis varasema süüteo eest määratud, kuid osaliselt kandmata karistusosa. Nii tuleb mehel reaalselt trellide taga veeta üks aasta, üheksa kuud ja 28 päeva. Arvo sai samuti lühimenetluses ühe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse, millest tal tuleb reaalselt vanglas veeta kolm kuud. Ülejäänud karistusosa ei pööra kohus täitmisele, kui mees ei soorita kolmeaastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.

Märksõnad: paevauudised
Jaga: